Kolmveerand täisealistest noortest vajab vanemate rahalist tuge

Noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus. Sissetulek puudub 6% noortest.

Pooled 18-30-aastastest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15% ning samal ajal töötab ja õpib 17%.

Peamiseks sissetulekuallikaks on noortele palgatöö (69% vastajatest), kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallikana 59% 18-30-aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid (45% vastajatest).

Vaid 22% 18-30aastastest noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud.

Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18-21aastastest enamikul (67%) veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27-30aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%.

Laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23%), millele järgnevad kodulaen (17%) ja õppelaen (14%). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising.

Vastajatest 39% tunnistab, et säästmine on ebaregulaarne, raha kogumisega ei tegele 28% noortest. Kõige enam (35%) on mittesäästjaid 27-30aastaste seas. Peamiselt panevad noored raha kõrvale ootamatute kulude (75%) ning suuremate ostude ja reisimise (vastavalt 48% ja 43%) tarvis. Samuti säästetakse oma kodu sissemakseks (23%), hariduseks või enesetäiendamiseks (13%) ning ettevõtlusega alustamiseks (9%). Maripuu sõnul nimetab 74% meestest ja koguni 90% naistest kõige suuremaks mittesäästmise põhjuseks rahapuudust.

Küsitletud 18-30-aastastest noortest 53% hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31% saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15%.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS, selles osales 484 Eesti noort vanuses 18-30 aastat.